Lühidalt õlitamata keravälkudest

Palju inimesi ma kohanud ei ole, kes Eestist midagi kuulnud oleks Aga kuidagi kodune ja tore moment oli trotro ukse peal kohata ka soome keelt.

Senini ei ole ma kohanud palju inimesi, kes Eesti olemasolust varem teadlikud oleks olnud. Aga kuidagi kodune ja tore moment oli trotro ukse peal kohata ka soome keelt.

Õpingud bio-geo teaduskonnas, kaasalöömine keskkonna-organisatsioonide töös ning pidev ümbritsetus keskkonnasäästlikest inimestest on minu väärtushinnanguid kauba ja inimeste liigutamise erinevatest meetoditest väga palju kujundanud. Ilmselt on ühiskond minu näol kaotanud ühe potentsiaalse tulihingelise autopede. Siiski peaksin natukene kapiust paotama ja tunnistama, et autod ja tehnika ikkagi päris külmaks mind ei jäta ja kirjutan üles mõned tähelepanekud liiklusest.

Linnasisene ühistransport on jäetud väike-ettevõtjate ja FIE-de pärusmaaks. Reisijate vedu korraldavad sõiduautod ja mikrobussid on linnapildis äratuntavad kollaste numbrimärkide järgi ning moodustavad umbes poole kogu tänaval liikuvast tehnikast (eelmine ja järgnevad jämedad hinnangud ning statistika põhinevad minu vaatlustel ja üldistustel ning ei pretendeeri täpsusele, tõele ega tsiteerimisele).

Kõige kiiremini ja soodsamalt suudavad suure hulga inimesi ühest kohast teise vedada trotrod – nii kutsutakse mööda linna sõitvaid mikrobusse. Mujal Aafrikas tuntud ka nimede all lorry-bus ja bush-taxi. Tegu on reisijate veoks ümberkohandatud kaubikutega, mis enamasti Euroopas oma esimese elu ära on elanud. Levinuimad automargid on igiliikurina tuntud Mercedese TN seeria kaubiku variatsioonid (tootmises 1977-1995) ja Nissan Urvan, mis ilmselt varsti annavad oma liidripositsiooni trotro-transpordis üle Kia Pregiole ja Mercedes Sprinterile. Kohalike standartite järgi mahub tavalisse trotrosse 15-25 istet. Nii palju kui trotros on kohti, nii palju võetakse sinna peale ka inimesi. Üldiselt rohkem mitte, aga tavaliselt ka mitte vähem. Trotro meeskonnas on kaks inimest: bussijuht ja mate (ingl. keeles sõber). Bussijuht juhib ning mate otsib otsib reisijaid ja korjab raha. Oma trotro sihtkohta karjub mate sõitva bussi lahtise ukse või akna peal kõõludes. Kui kuuled soovitud sihtkohta viipa käega ja saadki peale. Süsteem töötab täitsa hästi ja liinid täituvad trotrotega vastavalt reisijate vajadusele.

Taksod tunneb ära oranžikat tooni tiibade järgi ning jagunevad liini- (shared) ja privaattaksodeks (dropping). Liine sõitvail taksodel on fikseeritud taksid, dropping-taksodega tuleb enne sõitu hinna suhtes kaubale saada. Taksodena kasutatavatest automarkidest on kõige populaarsemad Opel Kadett/Astra, Kia Pride/Rio ja Toyota Corolla.

Linnade vahele pani üle-eelmine valitsus liikuma riikliku firma Metro Mass bussid, mis on suured, lihtsad, soodsad ning nende väljumisele võib enam-vähem kindel olla. Juhul kui näiteks eraisik bussi täis ei saa, siis välja ei sõideta. Erakapitalil põhinev firma V.I.P. pakub soolasema hinna eest uute luks-bussidega liiklemise võimalust. Korra olen ka seda proovinud – ilmselt kõige luksuslikum ja avaram buss, millega kunagi sõitnud olen.

Trotrod liiguvad ka maanteedel, aga seal soovitatakse nende kasutamisest hoiduda. Hetkel, mil need 80-90 km/h sisse võtavad, muutuvad need ratastega kirstudeks. Ka minul on juba mitu korda juhtunud, et trotro ei jõua linnas tehnilise rikke tõttu sihtkohta. Keegi ei tee skandaali, mate maksab läbimata teekonna jagu raha tagasi ja võtan järgmise trotro. Väike tehniline viperus maanteel (näiteks hoo pealt mõne ratta kaotus) võib paljudele inimestele korraga saatuslikuks saada. Ohtlikud tunduvad trotrod ka jalakäija seisukohast, sest jalakäijatesse suhtub trotrojuht kui tuvidesse – küll nad viimasel hetkel eest ära hüppavad. Ka minul sai eest ära hüppamine päris kiiresti selgeks. Tihtilugu kipuvad trotrotel ja veoautodel, muude tehniliste hädade kõrval, tagasillad viltu all olema. Jalakäijana tekitab natukene kõhedust kui minu suunas künkast alla sööstab mõni trotro või raskeveok, millel on paarikümnekraadine “triiv.”

Kuigi autod ei ole tihti tehniliselt korras, siis puhtusest peavad siinsed autoomanikud väga lugu. Tee äärde jäetud sõiduk kattub ühe päevaga läbipaistmatu punaka liivatolmu kihiga, aga määrdunud autoga ei sõida mitte keegi. Taksojuhid hõõruvad oma autot pidevalt lappidega ning isegi kolmkümmend aastat vanad sõidukid säravad nagu uued. Ka salongid hoitakse piinlikult puhtad.

Nii nagu kõikjal, on inimesed ka liikluses üksteise suhtes ülimõistvad ja viisakad ning teineteist lastakse kenasti vahele. Näiteks pole mingi probleem reguleerimata ristmikul teha vasakpööret üle kuue sõidurea. Ummikutes on liikumine küll väga aeglane, aga sujuv ning kõigil on võrdne lootus edasi pääseda. Kohati tundub, et liiklemine toimub maismaa reeglite asemel veeseaduseid silmas pidades. Veeliiklusele on sarnane ka ohtrate visuaal- kui ka helimärguannete kasutamine. Ilmselt annab keskmine trotrojuht meie kodust kesklinna sõidu ajal (ca 10 km) rohkem kordi helisignaali, kui mina seda oma üheksa-aastase juhistaaži juures kokku teinud olen. Nädalapäevad tagasi juhtusin raadiost kuulama liiklussaadet, mille eesmärgiks oli ärgitada elukutselisi autojuhte hoidma oma auto peeglid korras ning neid ka aeg-ajalt kasutama. Nii on näiteks tavaks enne iga möödasõitu sellest teavitada möödasõidetavat juhti helisignaaliga. Sõitu alustava või rida vahetava juhi kohustus ei tundu olevat kontrollida, kas keegi tuleb tagant või ei.

Esmapilgul tundus liiklus nii rahulik ja südamlik, et jäi arusaamatuks, miks näevad enamik taksosid ja trotroid mõlkide tõttu välja nii nagu oleks neile elevant peale istunud. Vastuse sain siis, kui esimest korda Kejetiasse sattusin. Kejetias, kus paikneb Kumasi süda, turg ja bussijaam, trotrojuht oma venda enam ei tunne ja trügimine läheb praktiliselt vägivaldseks. Minu isiklik rekord on ühe sõidu kestel sattuda kolme plekimõlkimisse.

Kejetia trotrojaam. Siit on võimalik leida endale sõiduk igasse punkti linnas. Kaasa arvatud otse meie maja ette.
Kejetia bussijaam. Siit on võimalik leida endale sõiduk igasse punkti linnas. Üks liinidest sõidab ka otse meie maja eest läbi. Ainult, et arvestama peab vähemalt tunniga, et trotro pildil olevast sasipuntrast liikuma pääseks.

Hetkel on kogu autopark imporditud. Sel nädalal kirjutas Daily Graphic nupukese, et Ghanas loodud auto prototüüp Smati Turtle 1 läbis esimesed testid:

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s