Lapi vanatüdrukutega raksus

August on kõige külmem kuu. Praegune päevane temperatuur on täiesti võrreldav Eesti suveilmaga, minu jaoks täiesti talutav ning isegi mõnus. Jätan siinkohal arvestamata täna e-ajalehest loetud fakti, et nädalavahetuseks lubab kodumaale juba nullilähedast õhukülma ja võtan meelevaldselt Eesti suve etaloniks sooja rannailma. Meil siin on sombune, sajab suhteliselt harva ning kui sajab, siis enamasti uduvihma. Aprillist oktoobrini kestva vihmaperioodi jooksul on august siin kõige kuivem aeg. September on kõige sademeterikkam kuu, seega on lootust, et näen ära ka tõelise vihmaperioodi. Inimesed kannatavad praegu külmetushaiguste käes ning ka malaariat esineb sagedasti.

WHO hinnangul tappis malaaria 2010 aastal 600 000 kuni 1,2 miljonit inimest. Enamik neist Aafrikas. Üks argument meie plastikjäätmete projekti juures ongi see, et jäätmed rentslites ja ojades tekitavad seisvat vett, mis on malaariat levitavatele sääskede vastsetele väga meelis kasvupaik. Seaduspärasused prügi, seisva vee ja malaaria vahel ei ole siin tegelikult kellelegi võõrad. Probleemi põhjuseks lihtsalt harjumus ja prügitaristu olematus.

Olles enne reisi ära kuulanud mitmesugused arvamused, otsustasin siinviibimise ajal võtta preventiivset ravimit Lariam. Kuigi sajaprotsendilise kindlusega „vaktsiini“ malaariale ei ole, siis profülaktilistest ravimitest olla Lariam kõige tõhusam. Teisest küljest on ka tema kõrvalmõjud kõige suuremad. Esmaspäev on minu jaoks Lariami-päev. Need õhtud saab muretul meelel mööda saata sedasi, et ükski tavapärane mõttearendus võimalik oleks. Õnneks on ebaharilikud meeleolu ja käitumise muutused nagu muretsemine, ärevus, pidev soov nutta, agressiivsus, enesetapumõtted jne minu jaoks võõraks jäänud. Avaldunud toimeid ja meeleolud senini olnud igati positiivset laadi. Võiks öelda, et isegi nauditavad. Kuna olen majas ainukene, kes nimetatud drooge tarvitab, siis üritan nende mõju all olles suhtlemist vältida.

Kohalike jaoks on malaaria tavaline, ilmselt nagu minu jaoks gripp Eestis. Tõbi tuntakse ilma arsti abita ise kohe ära ja võetakse kiiresti kasutusele õiged meetmed ja ravimid. Kuigi olin malaaria sümptomite ja haiguskulu kohta päris palju lugenud ja uurinud, siis minule oli tarvis ikkagi terve nädala jagu aega, täielikule voodirežiimile sattumist ja peaaegu kõigi sümptomite avaldumist, enne kui kahtlustama ja professionaalset abi otsima hakkasin. Lootsin ka ilmselt liialt oma ennetava ravimi peale ning arvasin, olen tegemist on lihtsa külmetusega.

Eelmisel neljapäeval sõitsid Britt, Matyas ja Matthew riigi põhjaossa. Ka minul oli kott pakitud, aga vahetult enne väljasõitu otsustasin maha jääda. Ilmselt tegin õigesti, sest sain rahulikult põdeda ja end ravitseda. Pealegi asub lähim velskripunkt meie praegusest kodust nägemis-ulatuses. Niisiis kaks möödunud nädalat on läinud halltõve nahka. Positiivset võibolla niipalju, et loodetavasti oskan nüüd malaaria kohe ära tunda ja asun kiiresti ravi kallale. Muidugi kõige parem ennetus on vältida sääsehammustusi. Neli päeva ohtrat tablettide (18 tabletti päevas) söömist ning täna, viiendal päeval, on tunne nagu poleks haige olnudki. Vast sai plasmoodium sel korral tagasi surutud.

Sattusin lugema Piret Paali artiklit malaariast Eestis (Horisont 2011). Soovitan teistelegi: http://www.horisont.ee/node/1675

Samast artiklist kopeerisin: Lõuna- ja Ida-Eestis on malaariat tuntud Lapimaa haiguse nime all. See nimetus põhineb ainult Eestis tuntud kujutelmale, et kodumaise malaaria põhjustajaks olid Lapimaa rahvas ehk Lapi nõiad, kes hingede kujul eestlasi piinamas käisid. Kuigi vaevajateks võisid olla nii mehed kui naised, usuti, et naised olid kurjemad ning seepärast nimetati neid halvustavalt Lapimaa litsideks või vanatüdrukuteks.

Advertisements

3 thoughts on “Lapi vanatüdrukutega raksus

  1. Oh, teretulemast kluppi!
    Kusjuures aastal 2006 oli mul lariam kaasas selleks, et kui haigeks jään, siis tarbin raviks. Aga tol hetkel öeldi mulle, et lariami suhtes on väga paljud halltõve-tüved juba resistentsed ning võimalus, et see haiguse välja ravib, on väike – pigem kasutada midagi muud. Huvitav, et seda ravimit tänapäeval veel üldse profülaktikaks välja jagatakse, peaks olema juba ammu maha kantud… ja huvitav, et sulle seda enne reisi niimoodi kiideti, ka “minu sakslane”, kes oli väga hoolas selliste asjade uurija, võttis ikka malaronet või miskit sarnast. Lisaks veel, et meie aastal jäi ka üks lariami tarbiv sakslane just Ghanas selle lapi vanatüdruku kätte.
    Siin minu haiguslugu kui huvitab:
    http://aafrikaiminature.blogspot.se/2006/09/haiguslugu_25.html

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s